Lepingute lugemine võib tihti olla keeruline ja ajakulukas, mistõttu tahetakse leping kiirelt allkirjastada. Järgnevalt toome välja mõned kriitilise tähtsusega punktid, mida tuleb enne raieõiguse müügilepingu allkirjastamist silmas pidada. Väike ajainvesteering on hea viis, kuidas ennetada hilisemaid vaidlusi ja ebameeldivaid üllatusi ning aidata kaasa sellele, et lepingutingimused on metsaomanikule sobivad.

Olulisemad punktid raieõiguse müügilepingus reguleerivad:

  1. Kuidas kujuneb ja millal tuleb maksta lepingujärgne tasu;
  2. Mis liiki, kui suures mahus ja milliselt alalt puid langetatakse;
  3. Kas, mis asjaoludel ja millises proportsioonis makstakse raieõiguse mittetäieliku teostamise korral raieõiguse ostjale osa summast tagasi;
  4. Milliseid koristus- ja parandustöid ostja teostab ning kes teostab tööde üle kontrolli.

Tasu ja tähtaeg

Lepingus peab olema ühemõtteliselt ja selgelt fikseeritud, milline on makstav tasu, kuidas see kujuneb ning millal see müüjale laekub. Näited võimalikest viisidest:

  1. Üks osa tasust makstakse ettemaksuna ja teine osa pärast raietööde lõppu vastavalt väljaveetud puidu väärtusele;
  2. Tasutakse osade kaupa jooksvalt vastavalt töö etappidele;
  3. Peale lepingu sõlmimist kannab ostja müüjale üle kokkulepitud summa täies ulatuses.

Samuti tasub kokku leppida, kas puidu hind fikseeritakse lepingu sõlmimisel või kujuneb see väljaveetud metsamaterjali alusel (lõplik hind selgub pärast metsamaterjali ülemõõtmist ja puidusortimentide müümist). Selged kokkulepped on metsaomaniku peamine garantii tasu saamiseks.

Lisaks on oluline mõista, et raieõiguse leping on üldjuhul tähtajaline leping. Järelikult, kui leping on sõlmitud näiteks üheks aastaks, siis raieõiguse ostjal on üks aasta puude langetamiseks. Siin peitub aga oluline nüanss, mille on kujundanud hiljutine kohtupraktika. Juhul, kui raieõiguse ostja ei ole aasta jooksul puid maha raiunud, siis ei jää kogu müügisumma automaatselt müüjale. Riigikohus on asunud seisukohale, et eelnimetatud olukorras on ostjal õigus tagasi nõuda kuni 80% makstust (vastavalt langetatud puude kogusele), kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Ülejäänud 20% loetakse tasuks maa kasutamise eest. Sisuliselt tähendab see kompensatsiooni selle eest, et maaomanik ei saanud maad lepingu kehtivuse ajal muuks otstarbeks kasutada ega raieõigust kellelegi teisele müüa.

Metsaomaniku jaoks võib see kujuneda ebameeldivaks olukorraks, kui metsa müügist saadud raha on juba mujale paigutatud ja koheselt tagasi maksta ei ole võimalik. Selle tõttu on oluline enne lepingu allkirjastamist kõnealune asjaolu läbi rääkida. Lepingus saab kokku leppida ka teises proportsioonis või taolise proportsiooni üldse kohaldamata jätmises. Määravaks saab just see, kas eelnimetatud kokkulepe on lepingus kirjas. Juhul, kui täpset kokkulepet ei ole, siis hetkel kehtiva kohtupraktika järgi kohaldub vaidluse korral tõenäoliselt 80/20 proportsioon.

Järelikult on oluline enne lepingu allkirjastamist veenduda, et tasu ja tähtaega puudutav kokkulepe on sobiv ja ollakse teadlikud sellest tulenevatest tagajärgedest. Samuti tasub kokku leppida ja silma peal hoida raietööde ajakaval, et protsess mööduks võimalikult sujuvalt.

Teostatava raie põhilised andmed

Enne raieõiguse võõrandamise lepingu allkirjastamist on oluline pöörata tähelepanu ka lepingupunktidele, mis määravad kindlaks:

  1. Raiutava puidu koguse (tavaliselt tihumeetrites);
  2. Raieala täpse pindala.

Nendel punktidel on oluline mõju tehingust saadava tulu suuruse kujunemisel. Täpse raieala piiritlemine kaitseb maaomanikku ka olukorra eest, kus raie teostaja langetab puid aladelt, mis ei olnud raiumiseks mõeldud.

Oluline on märgata ka seda, kui suures mahus metsa võõrandatakse. Maksu- ja Tolliametile tuleb esitada raieõiguse ostu- ja müügitehingu teatis. Erand on olukord, kui metsamaterjali ostetakse või müüakse vähem kui 20 tihumeetrit aastas. Sellisel juhul ei pea teatist esitama, aga metsamaterjali müügist saadud tulu tuleb ikkagi füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareerida.

Sama põhimõte kehtib ka metsateatise kohta. Metsateatis on dokument, mille metsaomanik esitab Keskkonnaametile kavandatavate raietööde kohta. Metsateatise saamisel kontrollib Keskkonnaamet selle nõuetekohasust ja õigusaktide nõuetele vastavust. Juhul, kui plaanitakse raiuda aastas vähem kui 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta, siis ei ole kohustuslik metsateatist esitada. Seega tasub teada võõrandatava metsa mahtu ja vastavalt sellele esitada vajalikud teatised.

Raiejäätmete kõrvaldamine ja järelevalve

Raieõiguse võõrandamise lepingus tasub täpselt fikseerida, kes koristab jäätmed ja teeb peale raietööde lõppu parandustöid. Raske metsatehnika kasutamine võib paratamatult kahjustada pinnast, metsateid ja kraave, mis takistab metsa uuenemist ning rikub maastiku ilmet. Puude langetamisel ja puidusortimentide valmistamisel tekib ka raiejäätmeid nagu oksad ja ladvad, mis tuleb tööde lõpus kokku koguda ning kinnistult ära vedada.

Lepingus on kasulik võimalikult detailselt kirjeldada ostja kohustusi – nt pinnase ja teekahjustuste tasandamine, oksarisu kogumine hunnikutesse või selle täielik äravedu kinnistult ja metsaaluse üldine korrastamine.

Lisaks on mõistlik määratleda, kes teostab järelevalvet ja kinnitab kohustuste täitmise. Seda saab teha nii metsaomanik ise kui ka sõltumatu ekspert või vastava teenuse pakkuja. Kuna sageli on metsaomanikul raske hinnata, kas raietöid teinud ettevõte on oma tööd läbi viinud korrektselt, siis tasub kaaluda valdkonna ekspertide abi kaasamist. Protsessi muudab pingevabamaks see, kui spetsialist täidab ka järelvalve rolli ning aitab tagada kokkulepetest kinnipidamise. Tehingukeskuse Raiepatrulli teenus on turul ainulaadne ja aitab metsaomanikku raietööde järgse järelevalve ning kontrolliga.

Samuti tasub esile tuua, et Tehingukeskus korraldab raieõiguste müügi avaliku online-enampakkumisena, kus kõik olulised tingimused on juba välja toodud. See tähendab, et kõik huvitatud ettevõtted näevad samu tingimusi võrdselt ning metsaomanikul ei ole vaja iga pakkujaga eraldi läbirääkimisi pidada. Nii välditakse arusaamatusi ja valesti mõistmisi, mis võivad tekkida tingimuste ebaselgest edastamisest. Enampakkumise läbiviimine välistab suure osa võimalikest probleemidest ning annab kogu protsessile läbipaistvuse ja õiglasuse.

Vandeadvokaat Ott Lepmets - Advokaadibüroo Lepmets & Nõges
https://lepmetsnoges.eu/et